M.C. Beaton – Ränduri surm (2012)

“Anderson ohkas ja valas kohvi juurde. “Hamish Macbeth, ma arvan, et see on üks niisugune juhtum, mida sa kunagi ei lahenda. Tunnen seda kondiotstega.”” (lk 99)

Nagu Beatonile kombeks, läheb mõrvani küllaga aega ja lehekülgi ning selle jooksul saab selgeks seekordne Hamishi nukker (või ebamugav) olukord – ta on nüüd korraga ülemaks puhtusefriigist politseinikule ja Priscillaga kisub kah viltu. Ja küla asustab üks tüütu ja libe rändur, kes tekitab kohapeal parajat segadust (kes küll varastab arstilt morfiini ja seltsilt annetusi?). Millele niisiis järgneb teose pealkirjas väljendatu – ja üsna jõhkralt. Mõrvarikandidaatideks on eelkõige küla enda elanikud või õigemini Hamishi head tuttavad, mis tekitab mehele palju tuska. Üleüldse, külaelanikud muutuvad teineteise vastu üsna väiklaselt sapiseks ja selgemalt mõtlejad kogevad seetõttu meelehärmi. Häda kui palju ja leheküljed muudkui lippavad, kes küll on see, kes mõrva teeb. Aga siis välgatab Hamishile idee ja lahendus ongi ootamatult lihtsalt pliks-plaks käes. Nojah, peale sellist pingelangust puhkeb romantika, mis järgmises raamatus lõpu saab. Vähemalt pääseb Hamish oma majapidaja-politseinikust.

Saab täiendada eelmises postituses toodud eestikeelse Hamishi kronoloogiat – tasapisi avaneb võimalus kogu lugu õiges järjekorras lugeda.

õhtuleht