Siiri Konks – Tütarlaps ja TEMA (2011)

Kui Konksi eelmine romaan oli päris tore, siis see noorteromaan näib ebaõnnestunud. Veidralt lihtsameelne ja lihtlausetega lugu ühest maalt pärit linna tulnud keskkoolineiust Miast, kelle elu täidab staariihalus arvatavalt keskealise ja megapopulaarse laulja järele, ning põhimõtteliselt ongi kogu raamatu sisu. Tegemist on anonüümse keskkonnaga ehk kuskil Euroopa suurlinnas, kus sõidab metroo ja ookean asub kolmepäevase rongisõidu kaugusel. Mia elab vaid TEMAle (jõhker, kogu tekstis on vaid selline kirjapilt iidolist rääkides), kogub pilte ja artikleid ja kirjutab fännilehele lookesi. Fänlusel on rõõmud ja mured, iga kontsert on õnnistus jne jne. Otseselt negatiivset ei toimugi, vaid kord juhtub ühel tuuripeol, et karske neiu uimastatakse ja nii varastati käekott rahaga. Ja muidugi Miraldaga juhtunu. Lõpp on kena – Mia saab teada, kes TEMA tegelikult on (kena pereisa) ja leiab endale reaalse armastuse.

Tekst võiks samahästi olla mõni toores tõlge anonüümsest massitooodangust, justkui cartlandlik arusaam noorte inimeste staarikultusest. Lihtlausetes. Ohtrad näpukad. Tõepoolest, Konks on kirjutanud paremaid raamatuid kui see noorteromaan.