Et autori järgi on
tegemist “vulgaarmaterialistliku ajalookäsitlusega”, siis
tõepoolest, pole just sügavuti minev tekst ja ajalooallikana nagu
ei kasutaks, pigem mälestustekogu oma lühikeste ja
kergeltseeditavate 3-4 leheküljeliste peatükkidega, käepärane
paari tunniga läbi lugeda. Mõnes seltskonnas paras jutuaine.
14 juuli, 2012
Virkko Lepassalu – Balmagesi lapsed (2012)
Autor esitab
ülevaate nõukogude aja ärikatest ja hangeldajatest, kes KGB (ja
partei) mahitusel viisid Nõukogude Liidu lagunemiseni. Raamat
jaguneb kolmeks osaks, esmalt ülevaade Stalinijärgsest ärikate
süsteemist ja selle seosest julgeolekuga (“jaga ja valitse”,
vahel mõned vangi ja kasumi jagamine jms) ning kuidas varasid ja
kunsti välismaale sahkerdati – sest dollarid hakkasid riigivõimu
õõnestama juba kuuekümnendatel. Teine osa on siis Eestis mõnda
aega tegelenud Balmagesist, kes 1980ndateks sai Rootsi elama ning
asus seal vahendama fiktiivabielusid hämaratele meestele-naistele
ning osales kunsti- ja relvaäris jms (autor leiab, et Balmages
valmistus üleüldse üheksakümnendate algul Eestisse naastes
siinset vabariiki Venemaa julgeolekusidemete abil üle võtma, ent
seda takistas vaid enneaegne lahkumine siitilmast). Kolmas osa on
siis kohalike viru ärikate tegutsemine kaheksakümnendatest
tänapäevani, mõned neist on suisa elus ja aktiivsedki. Kõmu kui
palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar