No eksole ja tõepoolest ja muidu ka,
kas saab olla paremat meelelahutust kui selline värk, kus
mitmesugused saurused möllavad paradiislikul saarel? Ja no ikka kohe
päris veriselt ja metsikult! Ohhoo. Ning mitte ainult –
eelajaloolised vahetavad sugu ja asuvad munele. Muuhulgas söövad ja
jahivad saurused inimesi ja opossumeid, sobravad ohvrite
sisikondadeski! Võimatu? Jah, aga kirjanduses võib. Sest see on
tehnotriller. Ja armastusele või lihalikkusele pole kriipsugi
trükimusta kulutatud. Paratamatult tekib mõte, et milline võiks
see raamat siis olla, kui oleks nüüd viimastel aastatel kirjutatud.
Kui muidu on Crichtoni tõlkeid lugedes
selline kerge umbmäärane pettumus (sest põnevuskirjandus on
tegelikult üsna elutu?), siis seda romaani lugesin küll vist
kolmandat korda – ja ikka on põnev! Plussiks seegi, et eelmine
lugeja jättis raamatu vahele Marilyn Monroega postkaardi, mis nüüd
siivsalt ilustab arvutilauda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar