Lois McMaster Bujold – Cetaganda (2012)

Kaanepilt on vähe petlik – igasuguste kosmoseseikluste asemel on Miles hoopiski diplomaatilisel visiidil vaenulikuvõitu Cetaganda impeeriumis, täpsemini sealse leskkuninganna matustel – ehk toimub astropoliitika. Või kitsamalt võttes on selles raamatus tegemist kuriteo lahendamisega teistsuguses kultuuris, tuleb ettevaatlikult laveerida või üleüldse leida võimalusi, et uurimine (ning sellega ka enda puhas nimi) kuidagi vee peal hoida – ühelt poolt tuleb arvestada Cetaganda võimumängude ja ühiskonna reeglitega, teiselt poolt segavad kohapealsed Barrayari võimuesindajad. Probleemiks siis see, et Miles arvab (keegi seda samas otseselt ei kinnita), et ta lavastatakse süüdi Cetaganda üliolulise geneetilise võimuseadme omastamises ning sellega antakse Cetagandale võimalus agressiooniks Barrayari vastu (et siis, neil pikem sellelaadne omavaheline ajalugu). Noh, ei tule just ootamatu üllatusena, et Miles leiab kõigile probleemidele lahenduse (mitte küll sellele, kuidas Rian oma kaaslannana Barrayarile viia), ühtlasi luues (vist) otsesuhte oma tulevase suure vastasmängijaga ehk Cetaganda keisriga.

Kui järele mõelda, on Cetaganda tsivilisatsioon päris huvitava ülesehitusega, kõik need geneetilised manipulatsioonid ja keerulised võimuvahekorrad – kuidas üldse võim tasakaalus püsib. Aga sellest ma ei taha täna rääkida.

ulmekirjanduse baas
õhtuleht