Guillermo del Toro, Chuck Hogan – Igavene öö (2012)

Selline triloogia siis. Head saavad karistatud, ja pahad niisamuti. Tekst on üpris jälk kuni finaalini, mil Nora näeb lõpplahenduse toimumist, mis mõjub üpris tobepühalikult. Aga jah, küllap on küsimus kultuuritausta erinevuses.

Triloogia viimases raamatus on siis meile teadatuntud maailmas Isanda juhtimisel täielik vampiiride ülemvõim ning allesjäänud inimkond on kas kaasajooksjad või arvatava toiduressursi staatuses. Aga eluolu on samas normaliseerunud – toimib ühistransport (ent vaid ametiinimesed tohivad autosid kasutada), elekter suriseb ning inimesed käivad tööl ja saavad selle eest talongidega toitu ja kehakatteid. Ahjaa, samas valitseb tuumatalvelaadne olukord ehk siis Isanda korraldatud tuumaplahvatuste järel on taevas tolmupilvedega kaetud ning vast kahel tunnil päevas on niivõrd päevavalgust, et vampiirid ei saa vabalt liikuda (päevavalguse ajal valitseb küll komandanditund). Kahe aasta jooksul on vastupanuliikumine enamvähem kadunud või tühjaks imetud, on vaid meie teadatuntud vapper grupp (tõsi, kaasajooksjatele ja toiduressursile on kolmandaks alternatiiviks varimajanduse haru, kus parimaks maksevahendiks on hõbe, mis teadagi mõjub vampiiridele pelutavalt). Aga Isandat see sõltumatute inimeste rotilik sebimine suurt ei häiri (sest koonduslaagrites saab sundrasestamisega niiehknaa vampiiridele sobiva veregrupiga isendeid toota), vast vaid lisab värvi argipäevale.

Ent on üks salapärane värgindus, mida nii mässajad kui Isand taga otsivad – ehk siis kus on see koht, kus langenud ingli Ozryeli maharaiutud ja maapõue peidetud kaelast Isand välja idunes. Kui see koht hävitada, siis see ühtlasi hävitaks Isanda ja temast pärineva vampiirisoo (sest Isand on tuumaplahvatustega välja juurinud vampiiride teised kuus esiisa ehk siis kogu vereussidega saastunud maailm pärinebki temast). Koht on kirjas raamatus, mis on senini mässajate valduses – aga mida nad ei oska lugeda (et teksti krüptilist mõtet mõista, peab seda tegema... üht kindlat moodi). Võib öelda, et selle raamatu saamine ja hävitamine on nüüdseks Isandale suurimaks murelapseks. Muret loodab ta lahendada sellega, et Ephi isaarmastus pantvangis poja Zacki vastu sunniks meest raamatut Isanda kätte toimetama. Inimene, teadagi, on nõrk.

Nojah, möllu on siin palju, tõurastatakse hooga vampiire ja inimesi ning lootusetus on kerge võimutsema. Aga mässajatel on abiliseks omakorda Sündinu, kes hoiab neid viimase hetkeni ree peal. Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi ära.