Indrek Hargla – Excelsuse konkistadoorid (Mardus 3/1999)

Haruldane juhus, kus Hargla kirjutab kosmoseulmet. On aasta jumalteabmis ja inimkond on maailmaruumis laiali paiknenud; valitseb oligarhiline demokraatia (Hargla lemmikuvõitu valitsemisvorm, kui nüüd ei eksi) ning inimkond on valgustatumad kui kosmosevallutamise algusaegadel – nüüd püütakse teistelt planeetidelt avastatud eluvorme diskreetselt uurida, mitte hävitada või oma lõbuks jahtida. Ning eelkõige otsitakse jälgi Suurest Võõrast Rassist, mis on justkui mõndadel planeetidel endast väheseid märke maha jätnud.

On aga planeet Excelsus, kust on avastatud uus eluvorm – ningo ehk küünistega sardell või karvane lihaseline torbik. Asja teeb põnevamaks see, et samaaegselt avastati ühelt teiselt planeedilt koopainimesed, kes oleks koopajooniste järgi justkui... kunagi ningodega võidelnud. Mis värk on? Kuidas saavad ningod üleüldse elada sellisel jääplaneedil nagu Excelsus? Mis seos on ningode ja koopainimeste vahel – kui elatakse eri planeetidel ja elukeskkondades? Kas ningod on puuduv lüli inimeste ja loomade vahel? Miks ningod austavad roboteid ja inimesi vihkavad? Vastuseid teab vaid see jutustus.

ulmekirjanduse baas