Wolfe'i tekstidest on
raske midagi
kirjutada, liialt kavalad on need. Nii ka seekord, algab kõik
lihtsalt, see lihtsus pöörab tumedamaks, seejärel keerab täiesti
ära ning lõpus on üleüldine metamorfoos; jutu algne hallus
käänatakse lynchilikuks vaikseks painajaks. On rannamajake, on külm
ookean, on poiss ja tüdruk, kes on omavahel võrdlemisi intiimsed.
Ja ookeanil on vist laev, või ei ole. Hommikul on tüdrukul kadunud,
ja tema otsimisest väsinud poiss läheb politseisse. Ei midagi,
soovitatakse valmis olla laiba kaldale uhtumiseks. Laev kas on ranna
lähedal, või siis mitte. Tüdruk on kadunud. Poiss kahlab ookeani
ja ujub selle tontliku laevani, kus kedagi pole. Või siis lõpuks on
seal härjapõlvlane, või ei ole? Poiss nõuab temalt (kellelt?)
tüdrukut tagasi. Salapärane mees (härjapõlvlane?) naerab ja pakub
viimaks poisile tehingut: saad tüdruku tagasi, aga 20 aastat pead
siis teenima mind. Või on ta tulnukas? Poiss nõustub. Kes tagasi
ujub? (Üks oluline detail jäi eelnevalt märkimata!) Jutt kui
veider painaja, nagu on, aga nagu nihkes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar