21. sajand. Katrina ja teised vägevamad
orkaanid on ohtralt räsinud Ameerika lõunarannikut, ent elu läheb
edasi. Rannale uhutakse kahe mehe laibad, kelle vigastused viitavad,
et surma põhjuseks võib olla midagi tavatut – kehadel on miskid
kummalised täppide read, mis samas ei meenuta ühtki tuttavat
elajate hammustust vms. Asjaga tegelev politseiuurija on plindris,
midagi on nende meeste hukkumisega mäda. Selgub, et mõlemad mehed
on seotud ühe laevaga, millega julgeolekumehed viivad öösiti
avamerele... tulnukaid. Kes on tulnud Maale nii kaugelt kui Jupiteri
kuult (Centauri?) - sest kunagi püüdsid nad kosmosest meie raadio-
ja telesignaale (näiteks uurisid nad Star Treki
sarja abil, milline
võiks olla maalaste reaktsioon võõrolenditega kohtumisel). Võõrad
on sellised kergelt inimkuju meenutavad amfiibolendid, kes elavad
niisiis nii vees kui maapinnal (umbes nagu... konnad? Igatahes on
uurijal hüpotees, et nt alligaatorid võiksid neile näida
vaenlastena) ning Maal on nad peatunud eelkõige sooja merevee
lähedal (ehk siis Ameerika, Aafrika ja India troopilisematel
aladel). Eks siis uurija avastabki dramaatilisel ja traagilisel moel
seose hukkunute ja lõbusõidutulnukate vahel.
Õhustik on selline kerge film noir,
mida ilmestab vanakooli uurija ühtaegu inimlik ja badass siseelu. Ja
riigivõimud teevad kõik, et tulnukatega seotud tumedad saladused
jääksid avalikkuse eest varjatuks, ega tulnukate moraalgi just
kõige aatelisem ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar