Zecharia Sitchin "The Stairway to Heaven" (1983)

Sitchin on kirjanik-uurija, kes tegeleb ilmselt "iidsete astronautide" raamistikuga, mis seisneb vana mütoloogia ja ajaloo ümbermõtestamises. Põhimõtteliselt räägib see osa inimese otsingutest Igavese Elu Allika juurde ja kust see legend tuli. Seda on otsinud tegelased nagu Gilgameš ja Aleksander Suur. Sisu seisneb selles, et kunagi saabusid kosmosest siia laevadega mingid inimese moodi olendid, kes olid arenenud ja pikaealised. Nad tulid meie päikesesüsteemist. Igatahes tulid nad siia kaevandama mingeid metalle, mida neil hädasti vaja oli ja raske töö vältimiseks ristasid nad oma geenid ahvinimese omaga, luues siis homo sapiensi. Inimesed olid nende orjad ja teenrid ja kummardasid neid tegelasi (Nephilim, Annunaki) kui jumalaid.
    Mingi hetk läks ikka padunussimiseks ja rassid segunesid ja see peategelane (Enki või Marduk) otsustas inimkonna hävitada. Et pmst selline ebaõnnestunud projekt ja siis tuli üleujutus, kuid mingi tulnukas ikkagi päästis paar inimest ja nii see läks. Igatahes on autor nagu asja ikka väga täpselt uurinud ja terve raamat on täis viiteid. Samuti oli huvitav lugeda ajaloo ja mütoloogia kohta. Eriti rõhutatakse müütide kordumist eri värvides, ehk siis olid sumeri rahvas, siis ahvis neid egiptuse rahvas ja siis heebrea rahvas (kuradi juudid noh ma ütlen) ja et üldse on vaid üks müüt ning läbi aegade kopeeritakse seda uuesti ja uuesti hetkel sobivas võtmes. Kust müüdid pärit on? Ikka neist rakettidega sõitvatest külalistest teiselt planeedilt.
   Raamatu pealkiri viitab inimese püüdlustele surematuks saada. Nagu jumalad. Tegelt olid need jumalad pikaealised kuna meile tundub nii. Meie eluiga on lihtsalt väga lühike ja nende elutsükkel oli lihtsalt teistsugune. Igatahes on läbi aegade püütud leida seda allikat või toitu või asja, mis need külalised nii kaua elama panid. Põnev oli lugeda igasugust sumeri mütoloogiat ja Aleksander Suure sõjakäike ning eluloolisi asju. Tihti skippisin, sest autor on asja juures ikka kirega ja üritab pikalt-laialt seletada asju lahti. Nagu mida tähendasid matuseriitused ja teispoolsus Egiptuses ja kuidas jumalatega taas ühendust võtta prooviti.
   Egiptuse püramiididest räägib kah, kuidas need pole mingid matusekambrid, vaid seotud tulnukate maandumisradadega. Igasugu häid ideid on seal, rõhutab kuidas enamus iidse ajalooga seotud asju õpikutes on pooltõed ja pelgad oletused. Ega ta ise ka kindlasti kallutab veidi fakte, et neid enda teooriatega sobivamaks muuta, aga no kui see oleks päris tõsi, siis poleks vaja nii pikka raamatut et kedagi veenda. Mõnus raamat, tegi ajaloo paariks tunniks jälle huvitavaks.