15 juuni, 2013

Jüri Valge – Kas siis selle maa keel...? (2013)

Teatrilavale on seda kultuuriloolist teksti natuke raske ette kujutada, kuigi autor on seda igati näidendlikult kirjutanud (ehk siiski mõnele aatelisele väiketrupile?). Eks tegemist ole ka siseringi tekstiga, mille võimalikke allhoovusi tunnevad vast eelkõige keeleteadlaste ja kiibitsejate seltskond. Aga mitte ainult, teksti võib lugeda niisamuti nö eestluse vaatepunktist, mingil moel kumab siit lausa rahvusromantismi vaim, millist kirglikku kaitsetööstust näevad endi tegevuses Wiedemanni auhinna laureaadid! Ja ega sellele vastu vaidlegi.

Näidendis puudub südameid ragistav konflikt, kõik tegelased on enamvähem sõbralikud ja vajadusel tögavad teineteist muhedalt (pole see teadlaste seltskond ühtigi mingid kuivikud), mehed ja naised püsivad traditsioonilistes soorollides. Eks selline konfliktipuudus ole kahe teraga mõõk, ühelt poolt hea rahulik lugemine, teiselt poolt jääb (väljaspool siseringi vihjeid) ehk liialt üheülbaliseks – targad mehed ja naised saavad kokku, tutvustavad oma vaateid ja räägivad ajalisest kulgemisest, kõiki ühendab sügav respekt selle heatahtliku vana Wiedemanni suhtes. Aga miks mitte, alati ei pea urgitsema inimhinge või ühiskonna allhoovustes.


Ühesõnaga, omal moel vaheldusrikas lugemine. Ikkagi kultuurilugu!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar