17 juuli, 2013

Kristine Kathryn Rusch – Craters (The Mammoth Book of Best New SF 21, 2008)

Lugu lähitulevikust, kus jätkub madin läänemaailma ja nö terroristide vahel. Samasuguse edukusega nagu praegu on jagatud demokraatiat järgmistesse riikidesse ning samavõrra on täiustunud pommiplahvatused lääneriikide sümboolsete objektide hävitamiseks (ja viimasel ajal on lemmikobjektideks kuulsaimad kunstimuuseumid). See on see ebakonventsionaalne sõda või mis see ongi.

Staarajakirjanik satub viimaste seletamatute plahvatuste põhjuste otsimisel viimaks ühte (paljudest) põgenikelaagrisse, mis tekkinud diktatuuririikide vabastamistel. Seal hakkab ajakirjanikule selguma üsna hirmutavavõitu uus lähenemine plahvatuste korraldamiseks – nimelt on sünnitushaiglates paigaldatud vastsündinuile selline kiip, mida on võimalik vajadusel detoneerida. Et asi perfektsem oleks, pole vanemad oma võsukese tulevasest märterlusest üldsegi teadlikud. Ja nii siis pannakse noored lapsed siin ja seal plahvatama ning üha täiustuvad lääneriikide turvasüsteemid on võimetud sellist ohtu avastama.

Mingil irratsionaalsel ja tänamatul moel päris usutav tulevikustsenaarium.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar