Ted Kosmatka – N-Words (The Mammoth Book of Best New SF 22, 2009)

Lugu lähitulevikust, kus lammaste ja mammutite kloonimisest on astutud sammuke edasi – Korea laborites on kloonitud paras ports neandertaallasi, ning et Koreas on peale kodusõda paras segadus ja neandertaallased lihtsalt tänavale lastud, siis tuuakse / lapsendatakse need olevused Ameerikasse (uued kodanikud on võrdlemisi sarnased, sest nende kloonimiseks kasutati kaheksat esivanemat). Nad on tõepoolest meist väheke erinevamad oma võimsa torso, pea ja jäsemetega (ning kõigil sinisilmad ja hele nahk – üldsegi mitte sellised, nagu muuseumide vahakujud). Nagu aastate jooksul selgub, paikneb võimsas peas võimas aju – ja inimesed hakkavad seetõttu vaikselt alaväärsust või võõraviha tundma; tulevad neandertaallased ja on spordiski meist palju paremad. Naised on nõrgemad (mis teha, need uued vanad kahejalgsed on mehemad) ning nii tekib segunemine inimeste ja neandertaallaste vahel ning segalapsed on pikemad, võimsamad ja veelgi taiplikumad. Aga seda laiem üldsus ei tea.

Laiem üldsus seevastu teab, et need jõulised sinisilmsed kahvanahad on vastikult erinevad, aga ei oska uue olukorraga midagi peale hakata; siis on alati abiks mõningane vägivald Teistsuguste vastu. Lugu on jutustatud naise poolt, kes lapsepõlvest saati on jälginud neandertaallaste imbumist maailma – kuni ta ülikoolis ühega kohtus ja selle vapustava isendiga pere lõi. Mees osutus andekaks teadlaseks ja neandertaallaste õiguste eest võitlejaks, mis omakorda tõi viimaks kaasa inimeste poolt mahalöömise. Naine sõidab siis nende kaheaastase järglasega mehe matusele, kuulab jutlust ja meenutab 21. sajandi murrangulisi ja isiklikke hetki. Tulevik on neandertaallastevereline. (Kuigi autori järgi jäid kunagi nad kunagi ellujäämisvõistluses sapiensitega kaotajateks, kuna meiesugused vajasid ellujäämiseks vähem ressursse.)

ulmekirjanduse baas