Jean Paul – Tähelepanekud meie, narride inimeste kohta (2004)

“Ainult armukese juures on lubatud iseendast rääkida.” (lk 6)

“Surnud sõbrad on ahelad, mis tõstavad meid maast lahti ning seovad parema maailmaga.” (lk 11)

“Ilma veidrusteta naisest ei saaks midagi muud kui mees.” (lk 18)

“Tihti saab inimestega hästi jutule, kui küsida talt tema koera nime.” (lk 23)

“Inimene karastub nagu teras: sagedase jahutamise mõjul pärast kuumutamist.” (lk 40)

“Esimene kerjus pärast tulekahju saab suurima noosi.” (lk 41)

“Vaimukalt kõnelemiseks – kui ollakse mingil määral vaimukas – on vaja ainult julgust kõik välja öelda. Hirm on geniaalsuse surm.” (lk 47)

“Mida vanemaks ma saan, seda enam hakkan ma arvama, et see, kes on väliselt pikka aega õnnetu olnud – tulekahju või sõda siia alla muidugi ei käi –, on selle tarkuse ja püsivuse puudusega ära teeninud.” (lk 51)