Lembit Kurvits – Meie ühine vend armastus (1991)

“Pendli liikumine, kui seda on ja kui seda ei

ole. Elu läheb mööda. Ajas on midagi hämarat

ja võitmatut – ta on su ees ja su sees -

samal ajal, ja siis hiljem. Sinu aeg koos

teistega, iga inimesega, kelle kuju oled

silmanud.

Ei oska öelda, mis see on.”

(lk 18)

“Minu hauakambris
on tükike kuiva leiba
ja neli räbaldunud flanellsärki
sest inimeste needus
on langenud mu peale
ja Jumal on mu unustanud
(öeldakse küll et asjata
ei maksa tema nime suhu võtta)
võimatu on mõista
mis minuga on sündinud
näen valgust vaid mõne põgusa hetke
ja puhtalt juhuse läbi
avaldub veel mulle ilu
kuigi mu sidemeid välismaailmaga
võib nimetada
enam kui tühisteks”
(lk 33)