Võistutöödest meeldis mulle enim
luuletus, mis kogumikus kohe avatekstiks ning mis siis alljärgnevalt tsiteeritud. Aga muidu jah, noored ja
vanad räägivad tunnetest ja üksindusest ja luuletamisest, mõned
vanemad härrad on natuke ajaluulelikumad (kuigi eelmises lugemises
oli valikusse va päevakajalist vist rohkem sattunud). Ehk võinuks
koostaja mõnedest luuletustest näpukaid parandada – või samas,
las olla autentne. Meeldiv, et autoritest on pilte, Eestimaal leidub
kauneid luuletare.
ELAVHÕBE (Triin Sepp)
armastus on nagu peotäis elavhõbedat
sul on tunne
et teda saab panna armumeetri sisse
ta istub seal taltsal
ja näitab sulle kui palju teda on
millal rohkem
millal vähem
ja ta on ilus ning särav
silmale kena vaadata
pakub esteetilist naudingut
nii sulle kui teistele
ent ta pöördub su vastu
samal hetkel
kui puruneb illusioon armutermomeetrist
ja armastuse kätketavusest
kütketes hoidmisest ja käsitlemisest
ning hakkab mõrkjaid mürkaure eritades
mööda põrandat sinu poole roomama
kusjuures iga auk
mille ta põletab põrandalaudadesse
põletub seeläbi ka sinu hingekangale
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar