Cory Doctorow – When Sysadmins Ruled the Earth (The Mammoth Book of Apocalyptic SF, 2010)

Lugu siis sellest, kuidas tänapäeva tsivilisatsioon kukub kokku peale üleilmset megarünnakut – natuke arusaamatuks jääb, kes või mis selle organiseeris (kodanikud, kes nõuavad vaba intenetti? Mingid überterroristid?). Igal juhul, linnad hävinevad plahvatustes ja mingi vallapäästetud viirus tapab inimesi jõhkra kiiruse ja tõhususega.

“Attacks on major cities all over the world have left emergency responders in chaos. The attacks are electronic, biological, nuclear and conventional explosives, and they are very widespread.” (lk 65)

Ent on ka ellujäänuid – ja need on näiteks patsiga poisid, kes rünnakuööl pidid tööle tõttama, et küberrünnakutega tegelda. Ja et serveriruumid on välismaailma eest niivõrd kenasti kaitstud, ei pääsenud viirus nende patsipoiste ja -tüdrukute kallale (kel oli oidu lähedaste esimeste hädasignaalide peale reageerimise asemel tööpostile jääda). Istuvad siis patsiga poisid kinniste uste taga ja mõtlevad, mida edasi teha. Õnneks suudavad nad internetti käigus hoida, mis võimaldab suhelda teiste omasugustega – ent neid suhtlejaid jääb üha vähemaks; lisaks on selge, et generaatorite abil pole võimalik pikalt vastu pidada. Eks siis tuleb neil päevavalguse kätte minna ja näha, kas viirus niidab neist jalust või tuleb hakata uut maailma üles ehitama.

“We're going to do something. Something is better than nothing. We're going to take this patch of the world where people are talking to each other, and we're going to expand it. We're going to find everyone we can and we're going to take care of them and they're going to take care of us. We'll probably fuck it up. We'll probably fail. I'd rather fail than give up, though.” (lk 89)

Natuke jabur lugu.

ulmekirjanduse baas
ulmeseosed