25 september, 2013

Robert Reed – Pallbearer (The Mammoth Book of Apocalyptic SF, 2010)


Järgmine pilk postapokalüptilisse maailma. Viirus on tapnud suure osa inimkonnast, ja ellujäänud ameeriklased arvavad, et nad on jumala poolt valitud hinged ja kogu ülejäänud inimkond on siis vastavalt jumala poolt hävitatud (peategelane ja mõned teised marginaalid on vähe teistsuguse arvamusega). Seega on siis enamiku ellujäänute seas populaarne religioosne fundamentalism, vähemus on põlu all (tõsi küll, ehk siinne asendus pole niivõrd tüüpiline näide hävingujärgsest maailmast). Et loodus on inimkatastroofist puutumata, siis toimub suurejooneline metsistumine, piisonid ja muud elajad lisanduvad samamoodi nagu peale indiaanlaste hävitamist. (Ent leidub ka võõrliike, nagu loomaaiast vabanenud ja looduses kodunenud amuuri tiigrid.) Ning inimesed elavad vana maailma riismetest (näiteks autovaredest kokkupandud sõidukid liiguvad piirituse abil) ja tasapisi püüavad laiendada elektritootmist jms.

Tegelikult aga juhtus katastroof nii – Hiinas tekkis paar tapvat viirusekollet, mille vastu hakati kibekiiresti ravi otsima. Nojah, lõpuks üks suur ravimifirma teatas vaktsiini leidmisest ja läänemaailm ruttas kiiruga kodanikke vaktsineerima, saavutades efektiivselt kuni 97% elanikkonna vaktsineerimise. Vabatahtlikud tõttasid Kolmanda Maailma riikidesse sealseid inimesi süstima, ent kõiki muidugi ei jõudnud päästa. Ent siis hakkasid esimesed vaktsineeritud riburadapidi piinades surema ja uurimise järel selgub koletu tõsiasi – hoopis vaktsiin põhjustab surmasid. Tõepoolest, toimubki puhas töö miljonite heausksete hulgas. Taga hullemaks, on kahtlus, et selline tappev vaktsiin on kellegi eriprojekt. Hukule määratud inimesed teevad pigem enesetapu kui ootavad piinarikast lahkumist.

No ja mis edasi saab, kuidas need kaks oleviku ja mineviku maailma kokku puutuvad, selgub huvitava jutu käigus. Taas üks kogumiku helgeid hetki.


“Water and time are two demons steadily erasing what remains from before. But that very bad day still sits somewhere in the future.” (lk 256)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar