Argise ülevaks
ülendamine, rituaalsus, igapäeva poetiseerimine. Uned ja surnute
hääled. Häälte koor moondub häälte risoomiks, ei ole algust, ei
ole lõppu, on unelmatest unistustesse virgumine. Väiklane, ülev,
lihalik, rahvalik, ihaldav. Muidugi, meiesugustele on see mõneti
romantiline nägemus külaühiskonna ehast koiduni toimimisest, kõigi
oma armsate veidruste ja ullikestega. Lihunik, kes on küla suurim
valevorst ning väidab müüvat kassi- ja koeraliha. Mees, kes
plaanib oma naist mürgitada. Armastajapaar, kes iial ei kohtu ja
kelle kirju loeb postiljon. Kõrtsipidaja, kes õnnetult armunud
õpetajannasse. Preester, kes elab ülevas eepilises ilmas. Jne jne.
Ühesõnaga, igati mõjus kuuldemäng mitmele häälele. Häguselt on
teadmine, et teatriüliõpilased on seda Eestiski lavastanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar