Rossa on huvitav
luuletaja, kes saab hakkama esmapilgul üsna põneva nähtusega –
ta nimelt suudab muuta luule loetamatuks. Siin on sõnad, mis eraldi
võttes on igati arusaadavad, aga kui neid on luuleridadesse
paisatud, siis hakkavad need silme ees virvendama ja silm lihtsalt ei
suuda nende külge haakuda. See on huvitav nähtus, eelkõige tabas
see äratundmine mind armastuspoeemi “Tulilind” lugedes. Poeemi
tegevuspaik on Räägusoo ja seal tabab luulemina fantastiline
kirehoog. Iseeneset võiks selle poeemi pigem plaadistada, kuulates
luuletaja hingestatud esinemist oleks sel kindlasti enam mõjuvõimu
kui lihtsalt omaette paberilt veerides. Luuletuste pealkirjad ehk
annavad natuke aimu sellest poeemist:
ARMUMÄNG
RÄÄGUSOOS
KIRGEDE
SAAGALIKUL ÖÖL
UDULOOR JAHEDALT
EMBAB MIND SAMBLASES SOOS
UNERÜÜS
SAMBLASOO SALAPÄRASELT KAHISES
UDU SEES ASJATA
HÜÜAN SU NIME
UDUAUR KOOB
KANGAST HALLI AURAVAT SIIDI
OLED MINU
SAATUS, VALGUSTE VALGUS!
ÕRN ARM, SA
PÄÄSTA MIND!
TUULED, TUULED,
TULGE, MINU JUURDE!
TUNDEIKS VALMIS
ARMUNUTE KEHAD
UNNE HEITES
SÜNNIN UUESTI IGAL ÖÖL
HING IHKAB
PUNASTE PILVEDE ALLA
OO, MÄNGI
FLÖÖT, NUTA VIIUL
MIKS TRUMMID
PÕRISEVAD LAISALT, NÕRGALT?
KÕRVUS KOSTMAS
METSASARVE HÜÜD!
OO, KIRG, MU
KAASLASEKS SA JÄÄ!
OO, SAMBLANE
ARM, OO SÜLINE RÕÕM
HULLUTAV
MUUSIKA, MIS HÕRK JA HELL
MÄNGIB SOOS
MUUSIKA VARJUDE KEELES
OH, HELISE VEEL,
MU HINGES FLÖÖT!
LAS TROMPET
VAIGISTAB MU KIRGE, VALU
KULDSULGI VEEL
RAPUTAN UNETEKILT
SAMBLASÜLIST
ÄRKANGI ÜLES, HÕBEKILDUDE KILJATUS SÜLES!
KOIT JUBA KERIB
KOKKU UDUTEKI
RÄÄGUSOO OOTAB
SIND ...!
TULE, TULE
RÄÄGUSOO OOTAB TULILINDU!
Ja seda siis ligi
40-50 leheküljel. Nagu pealkirjadest näha, poeem liigub ja areneb.
Aga mis seal täpsemalt juhtub, no ei suutnud mõista.
Peale poeemi on
siis valik Rossa möödunud luuleraamatutest. Üldiselt tundub, et
autor on peale 2004. aastat pisut luulelisemaks muutunud, poeemgi
kirjutatud 2008-2010. Üks luuletus kordub sõnasõnalt, esimeses
versioonis on sel pealkirjaks “Mõttering”, teises versioonis aga
“Nukrad hetked”.
Kokku on sel
valikkogul 245 lehekülge, lisamaterjaliks on autori tutvustused ja
mõned seletused tähelepanuväärsetest loomepalangutest.
MÕTTERING
Ka värssides on mõttering
Leek puhtad sõnad
Lihtne hing
Lihtrahvalised sõnad.
Nukrad hetked
Lembe rõõmud
Valulised retked
Kõik tundub esmahoos
Selles nii kirjus loos
Nii õnnis hea
Et kaotama peaks pea.
Mu süda valutavalt
Virge
Mingu iga morn-virre
Teie hinge.
Nii ma ideaalitsema
Ei pea
Kus keegi teinud vea.
Siin kalliks pean
Ma iga rea
Mis sest, et
Keegi teinud vea.
Olen õnnesepp
Kes otsib sfääre
Otsin omi värsifääre
Otsin omi õnnesfääre.
Vahel otsin õmbluskääre.
Olen ise sepp
Olen vahel värsisepp
Olen, olen õnnesepp.
TARTU, TAARA,
RIIK
Oo, EMAJÕGI, SUUR!
Siin ka minu juur.
SINU KALDAID TERVITAN!
Minu süda suurel rõõmul
Hakkab rõõmsalt tuksuma
Kui näen PLÄSKUT suurt ja uhket
SADAMATEATRIT, oh kui lahket.
“VANEMUINE” heliseval keelel
Oled ikka Eesti meelel.
Kasvatad siin Eesti sugu
Kes peab Eesti teatrist lugu.
Oo, ÜLIKOOL, NII SUUR!
Siin vaimuvalgus rahva uhkus
Üliõpilaste kooslusrohkus
SI NU SAMBAID TERVITAN!
Minu süda suurel rõõmul
Hakkab kohe tuksuma.
Tervitavad TOOMEL puud.
Tudengid MUSUMÄEL andvat suud!
Noored hoolsalt õpivad
Tarkust üles näitavad
Tee, mis TOOMELE läheb siit
Ees on RIIGIKOHTU viit
Eemal paistab BAERI piik!
Oo, EMAJÕGI, SUUR!
Siin on TARTU!
Siin on TARTU, TAARA, RIIK!
(Mai 2002, Tartus)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar