Andrus Kivirähk – Sügise teistmoodi lood (2006)

Raamatuke, millest muidu ülevaadetes ei räägita, aga noh, olemas see on, 32 lk tekste ja värvikaid fotosid. Tegemist siis nö valikkoguga Kivirähki muinasjututöötlustest, millega üks kaubanduskeskus end reklaamis (nö promo EP). Peast ei oska öelda, kas need lood on kuskil varem ajakirjanduses ilmunud, igal juhul on kõik viis lugu tuttavad tekstid. (Taasilmunud 2012.) Mis on selle raamatu puhul eripärane, on muidugi lugusid saatvad Peeter Lauritsa fotolavastused, mis käsitlevad raamatu muinasjututöötlusi sarnaselt Kivirähkiga üpris õõvastaval kombel (Laurits on varem illustreerinud Kivirähki “Romeo ja Juliat”). Teatav vastuolu või ka pinge on Lauritsa fotolavastuste värviküllases glamuuris ja Kivirähki tekstimaailma võrdlemisi karuse meeleoluga. No Kivirähki keedetud hunt pole kujutlustes selline kolbaga dändi jne (küllap on omajagu “süüd” neis kunagistes Ivan Orava ajalehelugude pildimaterjali mällu sööbimises). Nii et jah, Lauritsa fotolavastused on iseseisvad, kuigi muidugi tõuke saand Kivirähki muinasjututöötlustest.

Nagu öeldud, on valikus viis lugu. Kuidas lumekuninganna kogemata kombel jõuluvana maailma valla päästis. Kuidas Pöial-Liisi õnn ühtviisi õnnetuseks osutus. Mil viisil kolm põrsakest zombihundist vabanevad. Kuidas nurjatu saabastega kass kohtub õilsa kosmonaudiga. Ja Buratino kõlvatu armusuhe. Kõik lood on kui ühe vormeliga kirjutatud – sissejuhatus tuntud muinasjutu õnneliku lõpplahenduse järgsesse aega (ehk siis peale pidu saabub ikka argipäev), veider edasiarendus (argipäev on tegelikult midagi muud kui lubatud) ning ootamatu ja jõhker lahendus. Lugude sisemised üleminekud järgmisse faasi on võimalik ära tabada pea lause pealt.

Ühesõnaga, üpris sõge raamat ja lastele unejutuks lugeda ehk ei sobi.