Samuil Maršak – Tare-tareke (1970)

Lugu, mis tekitab mõningaid mõtlikke uitküsimusi. Miks konn on riietunud kui vaimuhaige tütarlaps? Ja kukk, miks tema metsas luusib, miks on ta oma kanakarjast eemal, kellega ta siis mehkeldada mõtleb, konnaga või? Kuidagi häiriv mõte või kujutlus. Kuna konn on arvatavalt naissoost, siis teised kohtlevadki teda kui põrandakaltsu – toogu aga asju ja tehku süüa, kukk see vaid kireb ja praalib ning siil on vaimusilmas miski vankumatu rahvamalevlane. Vist lapsenagi häiris mind see vaatepilt, kus siil ja konn rebaselt saba ära rebivad, kuidagi sandistav (või – kastreeriv?) hetk.

Aga muidu on tore lugu, värssdraama rokib nagu ikka, seda võiks teatrilavalgi vaadata, Maršak on kenasti sõnu kokku seadnud.