Et siis. Türgi
huumor. Kuuekümnendatest ja varasemast. Pole just enam naljakas!
Suisa igav. Kuigi lühijutud. Aga eks see ole tavahuumori saatus.
Iganeda. Utiilistuda. Kõvervaateid türgi ühiskonnast. Korruptsioon
ja võimumehed. Inimeste rumalus. Ühiskondlikud kitsaskohad.
Ilmalikkus islamimaal. Paar mõistujuttugi. Sekka ka autori asend
kogukonnas. Ja kuidas kirjutada huumorit. Ega jah, mis siit
jutukogust muud võtta kui pilguheit lähimineviku Türgi ühiskonda,
ajastu kui selline. Või midagi sellist. LRis on parematki
vanamoodsat huumorit ilmunud (no ses suhtes, et pole miski klassika
staatuses vms).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar