20 juuni, 2014

Ene Mihkelson – Igiliikuja (1985)


Suits surmaks käes
lõke tulekahjuks valmis
põud põldu parkimas
täht langeb ja soov
ei tule meelde
(lk 33)



Eitan lapsepõlve ja elan
eitan suguvõsa ja teisenen
eitan ennast ja sulandun
Ring saab täis
Alustan uuesti
Jaatustest
(lk 42)


Öösiti mardusi karjub
väljade peal ja linnas
kujutlusilmades kõle-
dad inimesetud maas-
tikud Raske on usku-
da kirge kivises
laastikus 
Sõnad on õõnsad ja pais-
tavad läbi Kehad koh-
ruvad rahnudeks
Kellel veel hing on
see ägab ses vaevas
isikusetus saatuses
(lk 49)



Õhtupoolik nagu koltunud
kiri läbipaistvalt
selge
(lk 59)


Nõidlik puu hämarusest vaatab mind
ta on seal alati olnud
olen alati teadnud et ta mind jälgib
ja tema on teadnud et tulen tagasi
veel enne teekonna lõppu
(lk 72)



Vihm lõhkus aknad
sõrmed puudutavad
murdunud pindu
pime on
(lk 81)


Pea sees on võru
võru taga on
valu
Valu taga on
uni
Unes näen lilli ja
lund
(lk 113)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar