Selline ulmekas, mille sarnaseid võid
rahumeeli iga kuu korra lugeda – relvastatud inimesed saadetakse
kergelt imelikule missioonile kuhugi veidrasse kohta ja mida kõike
nendega teel sinna juhtub, millised suhted ja pinged inimeste vahel
kujunevad, mis ootab neid sihtkohas ja kuidas sealne problemaatiline
olukord millisel rohkem või vähem nurjatul moel laheneb. Ja kuidas
siis inimsuhted taaskord ümber kujunevad. Igati klišee, aga milline
töökindel klišee, mängib kenasti lugeja poisilikule küljele, ja
eskapistlik rahulolu olemas.
Muidugi, nagu öeldud, ei saa sellist
teksti monotoonse järjepidevusega tarbida, sest eksole, korduma
hakkab standardolukordade kogemine või nii. Aga noh, kui loed neist
Dozois antoloogiatest miskeid suvalisi või ülevõllikeeratud tekste
(ja eks probleeme ole inglise keelest arusaamisega), siis üks
selline klišeehetk mõjub vägagi teretulnult.
Nojah, lugu siis sellest, kuidas
inimsugu on levinud ilmaruumi (tülikamad inimgrupid ongi parem
jalust ära saata kaugetele ja ebameeldivatele planeetidele) ja
sattunud konflikti võõrrassidega – ning ei olda just kõige
võidukamad. Et need kõiksugu inimgrupid on planeetidel liialt
laiali (kahuriliha on vaja!), tuleb kaitseperimeetri kindlustamiseks
kaugemad planeedid maha jätta. Ühel sellisel on religioosne
inimkari, keda siis saadetakse sõjalaevaga evakueerima (sest ka
sektiliikmed on inimesed ja ehk ajapikku aru pähe võtnud). Kuid
sõjalaeval juhtub nii mõndagi kahtlast ja osadel tegelastel on
hoopis omad salaplaanid...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar