Niall Ferguson – Tsivilisatsioon. Kuus läänemaailma võidukat uuendust (2013)

Selles mõttes huvitav raamat, et seda ei müüda poodides ja seepärast ei leidnud netist kaanepiltigi. Aga noh, üks siin tegutsev pank on pidanud heaks selle teose ilmutada, ja tõepoolest, olemas see on (ja milline sektitunne oli seda lugeda!). Raamat on siis sellest, miks on olnud lääne ühiskond viimased viissada aastat planeedil Maa juhtpositsioonil. Ferguson toob välja, et selleks on olnud kuus aspekti, mida ta siis raamatu jooksul kuues peatükis pikemalt käsitleb ja mida saab kokkuvõtlikult tsiteerida.

“1. Konkurents: nii Euroopa ise oli poliitiliselt killustunud kui ka igas monarhias ja vabariigis oli arvukalt konkureerivaid organisatsioonilisi üksusi.
2. Teadusrevolutsioon: kõik suuremad 17. sajandi läbimurded matemaatikas, astronoomias, füüsikas, keemias ja bioloogias tehti Lääne-Euroopas.
3. Õigusriik ja esindusdemokraatia: optimaalne ühiskondliku ja poliitilise elu korraldamise süsteem tekkis ingliskeelses maailmas ning selle aluseks olid eraomandiõigused ja kinnisvaraomanike esindatus valitavates seadusandlikes kogudes.
4. Moodne meditsiin: peaaegu kõik suuremad 19.ja 20. sajandi läbimurded tervishoius, sealhulgas troopiliste haiguste leviku tõkestamise, saavutasid lääneeurooplased ja põhjaameeriklased.
5. Tarbimisühiskond: tööstusrevolutsioon leidis aset seal, kus oli olemas nii tööviljakust suurendav tehnika ja tehnoloogia kui ka nõudmine üha rohkemate, paremate ja odavamate kaupade, esialgu eeskätt puuvillasest materjalist riiete järele.
6. Tööeetika: lääne inimesed olid esimesed maailmas, kes ühendasid ekstensiivse ja intensiivse töötegemise ulatusliku säästmisega, tehes nii võimalikuks püsiva kapitali akumulatsiooni.” (lk 314)

Ühesõnaga, kapitalism on see, mis on andnud oma eripäradega meiesugustele rikkuse ja heaolu (aga eks siingi ole oma energia jäävuse seadus – et midagi saada, pead midagi vastu andma). Ja kui teised mittelääne riigid on viimaks niisamuti kapitalismi mitmeid printsiipe omaks võtnud (nt kommunismi või natsionaalsotsialismi vms asemel), siis on hakanud neilegi majanduslik võimsus saabuma. Mille tulemuseks on omakorda see, et Hiina ja teiste esiletõusu kõrval on läänemaailm (Põhja-Ameerika, Euroopa, Austraalia) oma senist majanduslikku hegemooniat kaotamas. Miks? Ferguson arvab, et läänemaailm on kaotanud eneseusu, läänlased arvavadki, et nende aeg hakkab läbi saama (ühtlasi assotsieerub see kristliku maailmalõpuootusega). Läänemaailm on liialt laisk ja lodev ning koos eneseusuga on läinud religioosne tagapõhi (või siis vastupidi). Ehk siis kristluse kaotamine on olnud viga (noh, kohalikud perekonnaheerosed oleks kindlasti õnnelikud sellest lugedes).

“Üldisemalt võib öelda, et majanduskasvuga näib seotud olevat igasugune religioosne tõsiusklikkus (vastandina formaalsele usukommete täitmisele), eriti kui taeva ja põrgu mõiste ajendavad siinilmas hästi käituma. Enamasti ei tähenda see mitte ainult kõva tööd ja vastastikust usaldust, vaid ka kokkuhoidlikkust, ausust ja avatust võõraste suhtes, mis kõik on majanduslikule käekäigule positiivset mõju avaldavad omadused.” (lk 276)

Euroopast erinevalt on Põhja-Ameerikas religiooniga palju tõsisem suhe, kuid siingi on omad küsimused (kas seda pole liialt kaubastatud või mugandatud).

“Nagu äris, nii on ka religioonis riigi monopol saamatu – isegi kui mõnel juhul riigiusu olemasolu suurendab kirikuliikmete arvu (kui valitsus seda ohtralt toetab ja kiriklikke ametissemääramisi minimaalselt kontrollib). Enamasti on aga nii, et sektidevaheline konkurents vabal religiooniturul soodustab uuenduste kasutuselevõttu, mille eesmärk on suurendada jumalateenistustest ja kiriku liikmeks olekust saadavat rahuldustunnet. Just see on religiooni Ameerikas elus hoidnud.” (lk 286)

Tekib muidugi kiusatus uisapäisa arvata, et raamatu väljaandmist toetanud pank tahakski võimalikke maakeelseid lugejaid/kliente usinamaks ja korralikumaks suunata... aga no vaevalt. Fergusoni teksti lugedes tuleb endale teadvustada, et tegemist pole miski kolonialismi või rassilise üleoleku tunnustamisega – autorgi hoiatab mitmel puhul sellise lõksu eest. Tegemist on protsessi analüüsiga ja vaatega, et kuidas me oleme jõudnud sinna, kus me praegu oleme. Ja mis lähitulevikus edasi saab, seda ei tea muidugi keegi; ajalugu on näidanud, et tulevikus on alati ettearvamatut (jajah, impeeriumid tõusevad ja langevad, aga kuidas täpselt?).

“Masstarbimise ja sellega kaasnenud standardiseerumise lepitamine ohjeldamatu individualismiga oli üks kavalamaid trikke, mille lääne tsivilisatsioon sooritas. Kuid võti mõistmaks, kuidas seda tehti, peitub sellessamas sõnas - “lääne”. Nõukogude Liidule võib ehk andestada suutmatuse leiutada ja levitada värvitelerit ja mikrolaineahju. Kuid mitte kõik tarbimisühiskonda iseloomustanud esemed polnud tehniliselt keerukad. Kõige lihtsamaks tooteks olid tegelikult töömehe püksid, mis leiutati USA läänerannikul. Vahest kogu külma sõja suurim mõistatus ongi see, miks ei suutnud tööliste paradiis toota ainsatki korralikku teksapaari.” (lk 253)