John C. Wright – Twilight of the Gods (The Mammoth Book of Best New SF 23, 2010)

Nagu loo tutvustusest teada saab, on tekst hoogu saanud Wagneri “Nibelungide sõrmusest”, ja tõepoolest, tegemist on igati üleva sci fi fantasyga, elust suuremate kangelaste eepilised sõnavõtud ja heroilised teod. Tegevus toimub vigastatud hiiglaslikus sõjalaevas, mis on saadetud sugupõlvi tagasi vaenlasega võitlema. Aga et peale aegu tagasi toimunud vaenlase rünnaku on megalaeva süsteemid tuksis, on sõjalaeva meeskonna üha peale kasvavad põlvkonnad jagunenud mitmeteks klannideks, kes siis ajavad taga seda kõige õigemat tõde ja õiglust. Ehk siis tulemuseks hiiglasliku laeva eri tasanditel aset leidev fantasy tander, kus soikunud tehnoloogia kõrval möllavad külmrelvadega tüübid. Kõlab jaburalt? Aga miks mitte, tegemist on mängulise maailmaga, ja väheusutav, et autor seda kõike just väga tõsiselt võtab.

Nagu legendid räägivad, on olemas Võti, mis paneb laevasüsteemid taas tööle (võtme tegi reeturist kapten mõned põlvkonnad tagasi) – ja kui need käivituks, saaks sajandeid tagasi alanud missioon vaenlase hävitamiseks jätkuda; nagu plaanitud. Eks osadel tegelastel tekib paratamatult küsimus, et mille pärast nad õigupoolest peaks võitlema – Maa nimel, mida keegi näinud pole, ja kas sõda üldse toimub enam? Või et, kas nüüdseks on nende laev enam kui tähtsusetu nupuke malelaual ja parem oleks mitte midagi teha – ning võõrad/vaenlased laseks neil niisama olla. Ja noh, eks jutu käigus ilmubki Võti ja omakorda salasõna, mis selle käivitaks...

See mõneti veider ja toredal moel jabur tekst võiks tõlkena päris huvitav olla. Ülev närusus ja ideaalid! Kohusetunne või ellujäämine! Teutooniulme! Götterdämmerung!

““Every child knows the story of the Ring of Last Command,” the Computerman said. “Of how, when the Sixth Barrage destroyed the lights and power of the second hundred decks, and Weapon of the Enemy opened the Great Chasm in the hull, reaching from the stars below almost to the thousandth deck, the first Captain, Valdemar, capitulated to the Enemy, and allowed a Boarding Party to come in from the Void Below the Hull. Decks Three Hundred through Seven Hundred Seventy rebelled, and followed bright Alverin into battle against the traitor Captain. But the Captain was not found, and Ring of Final Command was lost. The ring, they say, can waken the Computers all again, and send the Weapons of the Twilight down into the Void.””

ulmekirjanduse baas