Ei tule ette, et oleksin Avanejate
lehte külastanud, aga eks minged lingid uudisvoost läbi jooksnud ja
mingi aim olemas ning nüüd siis sattus raamat kätte. Tegemist üsna
otsekohese pilaga siinse elanikkonna esoteeriliste ja kollaste huvide
üle; tegu pole mingi peene iroonia või ridade vahele peitmisega,
lugejale lajatatakse ikka laias kaares – vahel see töötab
huumorina, vahel on õige tüütu (nt jutud reptiilidest või
horoskoopidest). Eks tekstidesse ole sisse programmeeritud kerge
provokatiivsus (või klikiiha) eesti ja teiste kuulsuste aadressil,
kuidagi on vaja tähelepanu saada. Samas on raamatus tsükkel peruu
estofiilist šamaani ja ta mõtteteradega, mis on üpris
tervemõistuslik – ärge tehke rumalusi ja olge loomulikud.
“Kuidas teha jaanituld nii, et sellest maksimaalne vägi sünniks?
Alustuseks tuleb lõkkele vägi anda. Lõkkesse tuleb visata midagi väärtuslikku, mis on end parasiidi kombel sinu hinge külge haakinud. Lääne inimesel on see kindlasti näiteks raha.
Et viskan raha lõkkesse? (naeran üleolevalt) ... siis näiteks autovõtmed, telefon ja fotoaparaat takkajärgi?
Näed, kuidas sinulgi on raha ja surnud asjad aju oma kammitsate vahele võtnud. Sa just avanedki vaid siis, kui need naeruga mainitud asjad lõkkesse viskad. Täpselt nii, ülbelt ja naeruga see lõkkematerjal pähe kargabki. Sealt otse tulle! Proovi!” (“Šamaan: viska jaanilõkkesse midagi väärtuslikku!”, lk 234-235)
Eks see raamat
selline hooajatoode ole, ühest kõrvast sisse ja teisest välja;
nüüd ja praegu pila. Igal heal omad vead.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar