Enne kui Kuule lendad, käi Iirimaa
mõnes kolkas ära. Sest Iirimaa on teadagi Eriline ja täis
Saladusi. Tekst ise on selline melanhoolne ja oh nii iirlasliku
tüpaažiga (mitte et ma kaljukindlalt teaks, mis see iirlaslikkus
täpselt on). Iiri kolkakülla tuleb ameeriklasest astronaut, et
matta seal oma sõbra jäänused, kes hukkus Kuu-missiooni
tagasiteel. Kuna küla preester on ootamatul kombel puhkusel, jääb
mees sinna külla teda ootama, tutvudes sel ajal toredate kohalikega.
Kes siis omal kombel aitavad meest masendusest välja. Ja viimaks
tutvustavad astronaudile kohalikku kuumaastikku.
Seda lugu on raske otseselt ulmeliseks
pidada, on pigem selline... inimlik lugu kaotusest ja võimalusest
enese taasleidmiseks. Ei oska ka öelda, et siin kirjanduslikult just
midagi raputavat oleks, ikka selline tänapäeva maailma vastandus
iiri ajatu kolkaeluga, selle heade ja veadega (no head küljed jäävad
muidugi peale). Niiet intrigeerivast pealkirjast hoolimata selline...
ee, iirilik jutt. Eks koostaja vast tahtis kogumikule värvi lisada
või midagi, natuke paneb selline valik õlgu kehitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar