M.C. Beaton – Prügivedaja surm (2015)

Ega nende Hamishi lugude kohta pole midagi asjalikku öelda, tõlgitud on neid eesti keelde suur ports ja paistab, et ikka on Šoti mägismaa asulates mõrvaritel küllalt tööd ja ebainimlikkust selle sooritamiseks. Ühesõnaga, rutiin (aga küllaltki heas mõttes rutiin).

Veider, et kui Hamish nii palju ametiautot (Land Rover!) kasutab, ei tule samas üldse ette, et ta seda tankimas käiks (muidugi võib selline pisiasi lugemistel kahe või rohkema silma vahele jääda, ent ei tule ette, et Lochdubhis oleks tankla). Taas puutuvad kokku meie unelmate paar Hamish ja Priscilla, läbi romaani hoiavad nad teineteise suhtes enamvähem asjalikumat külge, kuid veidral kombel pakub romaanilõpp sellist petlikku optimismi, justkui midagi võiks veel hõõgvele ajada... Aga see on võimatu.

Seekord lüüakse maha Lochdubhi üks ebameeldiv mees. Raamatu pealkirjast võib järeldada, et roimari ohvriks osutub prügivedaja. Hamish avastab, et mõrvatu on tegelenud mitme kohaliku inimese kiusamisega ja motiive on rohkem kui vaja; lisaks veel see, et Hamishi käsutuses olev konstaabel on himsamal kombel sissevõetud prügivedaja abikaasast. Meie kangelane teeb valulise otsuse mõningaid asitõendeid niikaua varjata kui võimalik. See osutub ehk valesammuks, sest Lochdubhis mõrvatakse järgmine inimene!

Siiski lugu laheneb ja seda üpris traagiliselt. Hamish pääseb süüdistusest ning kohus suhtub soojalt mõrvari teguviisi. Veider lause, kas pole? Mis teha, ei saa saladusi paljastada.