Michal Walzcak – Teekond toa sisemusse (Valik poola ja ungari näidendeid, 2014)

Näidendi võlu on selles, et on niivõrd metateatraalneja metareaalne (groteski uljas ratsutamine tühjusse), kõik on (üpris sünge) mäng, mis jätkab Gombrowiczi, Witkiewiczi ja Rozewiczi poola uhkeid draamatraditsioone. Raamatu lõpus on tõlgitud põhjalik ülevaade näidendist, mis viib selle tõlgenduse üpris metafüüsiliseks. See on omamoodi painav küsimus, et miks just Poolast sellised uhked draamaautoreid on kerkinud, tegemist ehk katoliikluse ja slaavi mõjude kokkumänguga? Muidugi, jutt on vaid radikaalsemast kunstist, kindlasti on Poolas enam kui küllalt keskpäraseid ja veel keskpärasemaid autoreid – seda imeteldav on, kuidas poolakatest tegijad draamakirjanduses niivõrd pilvekõrgustes troonivad.

Okei, see oli nüüd parajalt segane kiidukõne, mille mõtteselgus pole mulle endalegi veenvalt arusaadav.

Lugu siis sellest, kuidas üks noormees nimega Nahk satub... teatraalsete jõudude haardesse, õigemini kistakse sellesse. Ja tahetakse, et tema kaudu elustuks... teatraalne konflikt! Toimuvad katsed, midagi justkui on, aga... jääb kõvasti puudu, hajus kuulipildujatärin. Peategelast hüpitatakse, hukutatakse, aga selle tulemused on kuidagi suvalised. Draamat on, aga...! Tore. Mitte et sellest postitusest nüüd mõistaks, et “tore”.

14. stseen
HÄÄL LAVA TAGANT: “Nüüd viimased uudised. Viimase minuti uudised. Toas ei toimu mitte midagi. Oh, siin ei toimu midagi. Miks siin midagi ei toimu? Sest siin ei toimu midagi, ei sünni midagi uut, tühjus paljundab tühjust ja sel kombel läheb raisku aegruum, milles võiks midagi sündida. Tubasuse mass on läinud üle piiri. Kestab millegi ilmumise lõputu ootamine. Ükskõik mille. See võib olla ükskõik mis.
ISAEMA: Kuuled, pojake, kas kuuled? Raadio! Kirikuraadio, sinu toas! Sa pole veel kadunud!
NAHK: Emaisa, palun ärge segage mind praegu... Ma ootan... Ootan midagi tähtsat...
ISAEMA: Aga kas nägid, kui väärikas mees on kirikuõpetaja-raadiodirektor? Väga tore mees. Ja jälle, jälle raadio räägib!
HÄÄL LAVA TAGANT: Kus on keegi sellest toas? Kus on see keegi. Edastame teateid. Ikka ei toimu midagi. Ikka ainult laud, vaip, lagi, seinad... Miks siin midagi ei toimu? See pole õiglane. Igal pool peab toimuma sama palju. Kõik peab võrdselt toimuma. Kus on see siinne toimumine? Kuhu on see kadunud? Kuskil peaks see ju olema... Kindlasti peaks see kusagil siin olema...
ISAEMA: Kui ilusasti ütles! Kui ilusasti raadio ütles, eks ju? Kas pole, pojake?
NAHK: Emaisa, ärge kuulake kõike nii kergeusklikult...
ISAEMA: Mul on nii hea meel, et kirikuõpetaja-raadiodirektor asutas minu poja toas raadio! Õpetaja-direktor aitab teha meie pojast suure inimese, kristlikke väärtusi austava...
NAHK: Emaisa...
ISAEMA: Halleluuja!