27 november, 2015

August Jakobson – Külmataadi kättemaks (1991)


Mõtlemapanev, et raamatu nimiloo õpetussõnadeks on “kurjuse ja kadedusega kaugele ei jõua”, kui iseenesest olid loo antikangelased, rikkad talunikud, lihtsalt purjus mölakad (no ma ei tea, kas on mõtet siia klassivõitlust jms külge traageldada; ja selge see, et purjuspäi olek pole mingi vabandus). Jah, nad ei lasknud koos kõrtsmikuga hulkuril kõrtsi öömajale saada, see oli halb ja inetu tegu. Aga et seepeale laseb see hulkur, kes osutub Külma-Madise nimeliseks ilmastikutegijaks, nende peremeeste viljasaagi öökülmaga rikkuda. Et siis... narri ükskord hulkurit ning üheksa pere kaotavad olulise osa varast. Proportsionaalne vastulöök...

Ühesõnaga, tegemist on silmakirjaliku õpetusega – ära ole nõme, sest selle eest võivad sind kõrgemad jõud karmilt karistada. Tee head või muidu tabab su pere nälg ja viletsus. (Kas kõrgemad jõud karistavad ka siis, kui tegemist ebakohtuda nö reainimeste suhtes?) Tõsi küll, selle raamatu teine lugu - “Vaene kerjus ja ihne perenaine” - on pea vastupidise sõnumiga ehk omakasupüüdmatu heategu võib osutuda tulusaks (eeldusega, et sa ei oota mingit tulu).

Mis on siis õpetusiva kasvavale noorsoole? Ole võõrastega ettevaatlik, sest need võivad osutuda hoopistükkis üleloomulikeks jõududeks? Narri meest, aga mitte mehe põldu?

Ja miks on illustraatori nägemuses lesest saunanaine (mitme lapse ema) selline kuuma välimusega tots?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar