Javier Cercas – Salamise sõdurid (2015)

Kui tõlgitakse väärtkirjandust väljastpoolt angloameerika keeleruumi, on see üldiselt huvitav lisandus tõlkevaramusse (lause = puhas kuld). Siin tegemist siis hoolega komponeeritud romaaniga, mis segab dokumentaalset fiktsiooniga. See on justkui lugu sellest, kuidas tegelane Cercas kirjutab tõsielulist jutustust ühest hispaania fašistide ideoloogist – Rafael Sanchez Mazas – kes Hispaania kodusõja lõpupäevil pääses hukkamisest tänu sellele, et põgenemisel teda märganud vabariiklasest sõdur teda maha ei lasknud. Raamatutegelast Cercast jääb vaevama, et miks sõdur seda fašisti ei tapnud või teistele põgenejast märku ei andnud – kui ometi oli tegemist vastaspoole ühe tuntuma ideoloogiga, mees, kes oli õhutanud mässu Hispaania valitsuse vastu. Millest selline halastus? Miks Mazas üldse jõudis sellise ideoloogia toetamise ja võimendamiseni, kuidas ta hiljem Franco proosalisemast diktatuurist kõrvale jäi (ometi seda sõnades toetades).

Raamat jaguneb kolmeks osaks – esimeses osas tegelane Cercas püüab uurida lähemalt seda ajastut ja fašisti elulugu; teises osas on toodud “Salamise sõdurite” esialgne variant (mis mõjub vähe irooniliselt tänu eelmise osa kommentaaridele); kolmandas osas jätkab tegelane Cercas materjali otsimist, sest käsikiri pole õige, pole paigas, sealt on puudu midagi olulist... mille jälile jõuab ta kuulsusrikka (kämpinguvalvur) Roberto Bolano kaudu, kes tutvustab Cercas'le meest, kes võis väga otseselt Mazase mahalaskmisega seotud olla...

Ühesõnaga, raamat kirjutamisest ja ajaloost, kangelaslikkusest ja tõest, üleüldse inimeseks olemisest. Et autor mängib tegelase Cercasega... tekitab muidugi küsimuse, kui palju on siin leidub ajaloolisi fakte, kas see pooleldi uskumatu lugu võis üldse sarnasel moel aset leda. (Jajah, selgelt teadvustan, et ajalooline fakt võib niiehknaa olla “ajalooline fakt”.) Kuigi esmapilgul paneb kulmu kergitama, et mida peaks üks Hispaania kodusõja episood eesti lugejale ütlema, on tegemist päris põneva “ajaloolise detektiivilooga”, mille jäljed ulatuvad otsapidi tänapäeva. Ja noh, mis on see, mida mälu talletab või kuidas see väljenduda võib, mis moondab või ilustab või kustutab. Huvitav romaan.