07 jaanuar, 2016

Robert Silverberg – Dark Times at the Midnight Market (Swords & Dark Magic, 2010)


Vahelduseks üks lugu, kus kedagi maha ei lööda, juttu on hoopis... armastusest. Tõsi küll, õigemini armujookidest ja nende mõjust. Lugu paigutub Silverbergi loodud Majipoori maailma, millega on mul esmakordne kokkupuude.

Ühesõnaga, võlurite teenuste vajadus on nii devalveerunud, et neid suurt ei vajatagi. Turul on omaette nurgake, kus asuvad võlupoed, mis virelevad üha suurema meeleheite embuses. Ent ükskord astub öösel poodi ülikupoeg, kes nõuab armujooki, et nii üht printsessi enda omaks saada – noormees on üks tähtsusetu võsuke, aga printsess... tema kuulub trooninõudlejate lähimasse ringi. Rahapuuduses võlur nõuab küll pea viiekordset tasu selle tinktuuri eest, aga noormehele pole sellest probleemi. Võluri partner esitab omapoolsed vastuväite – et kui selgub, et nemad on asjaosalised printsessi võrgutamises, pole midagi head oodata. Aga raha on raha ja nagu kokkulepitud, nädal hiljem saab ülikuvõsa tellitud tinktuuri.

Peagi on raevunud ülikupoeg tagasi – ta sai printsessi üheks (jumalikuks) ööks voodisse, kuid peale seda ei taha neiu teda enam aegade lõpuni kohata. Talle püütakse küll seletada, et selline mõju tinktuuril ongi, aga mõõgaga vehkiv ülikupoeg nõuab kahjutasuks sellist armujooki, mis panekski printsessi teda püsivalt armastama. Võlupoodnikel ei jää muud üle, lubavad kaheksa päeva pärast selle valmiks saada. Ent kokkulepitud ajal ülikupoega ei tule, ega ka järgmistel päevadel... kuni ühel õhtul murtakse võlupoe uks pilbasteks ja musklimeeste saatel tuleb poodi eriliselt vihane printsessi lähisugulane, kes on vägagi teadlik tinktuuri päritolust, ja nähes laual ootamas uut pudelikest...

Üpris lõbus lugu. Kui antoloogiast seni loetud lood on nö inimpõhised (no kui jumalad ja muud sellised üleloomulikud jõud on lisaks), siis nüüd tegemist sci-fantasyga, ehk tegevuses on üsna mitmesugused intelligentsed eluvormid. Nii on peategelaseks minimõõdus humanoid, tema partneriks on kahepealine... ee, humanoid, koristajaks neljakäeline humanoid; mainimata igasugu muid olendeid, kellele peategelane viitab. Tõsi küll, need ülikud tundusid olevat inimesed. Eks oleks huvitav teada, mis selles Majipoori maailmas muidu toimub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar