Jack Devine – Head jahti. Ameerika agendijuhi lugu (2015)

Tegemist on siis LKA ühe endise juhtivtöötaja tagasivaatega tööst luureagentuuris ning tema kogemustega julgeolekupoliitika elluviimisest. Raamat pole kirjutatud karjuvalt ameerikalikke väärtusi pealesuruvalt positsioonilt, Devine on üldiselt üsna kaine ja kriitiline analüüsija.

Mees töötas organisatsioonis 32 aastat, oli tegev Lõuna- ja Ladina-Ameerikas, minu silmadele vast kurikuulsaimaks oli operatsioon Afganistani islamivõitlejatele relvastuse muretsemine (hiinlastelt ja egiptlastelt), et need saaks 1980. aastatel võidelda nõukogude vägedega. Ja milline rõõm, kui nende käsutusse jõudsid Stingerid ja nõukogude õhujõud kaotasid suurema kontrolli olukorra üle. Eks takkajärgi paneb imestama, mis võinuks juhtuda, kui LKA poleks nii mastaapselt abistanud, kui kiiresti jooksnuks Nõukogude Liidu toetatav võimuaparaat verest tühjaks. Aga hea küll, selline ajuvaba spekuleerimine ei käi kuidagi selle raamatuga kokku.

Devine on üsna kriitiline sõjajõu kasutamise suhtes – Ameerikale sobivaid muudatusi tuleb toetada pigem materiaalselt ja salaoperatsioonidega (siin on mitu nõuet, mida tuleks järgida). Tegelda tuleb põhjuste, mitte tagajärgedega – nõudlust tuleb vähendada, kuna lihtsalt tähtsaima pea maharaiumine annab võimaluse väiksematele tegijatele jõudsamalt peale kasvamiseks. See käib nii äärmuslaste kui narkovastase võitluse kohta, mõlemaga oli Devine lähedalt seotud.

LKA kui organisatsioon saab nii kiita kui laita. On põhimõtted, mis töötavad hästi, on valusaid möödalaskmisi juhtide töös. Devine'i arvates on probleemiks HUMINTi tähtsuse vähenemine ja SIGINTi tähtsuse tõus – ta on küll oma jutu järgi pigem uue tehnoloogia pooldaja, kuid peab väga oluliseks reaalsete agentide kohalolu igas maailmanurgas. Eks küsimus ole, kui eetiline on kõiksugu erasfääri andmete kogumine... Devine'i järgi on see tänapäeva maailmas paratamatu nähe.

Raamatu viimane osa Devine'i agentuurijärgsest tööst, kui ta on osanik äriluuret pakkuvas ettevõttes. Niisamuti analüüsib ta siin selle sajandi julgeolekuküsimusi, muuhulgas ennustades Hiina mulli lõhkemist ja Ameerika maavägede vähendamist. Eks tekst lõppeb 2014. aasta seisuga, nii on Ukraina ja Süüria konfliktid tagaplaanil.

„Selle asemel keskendub meie strateegia peaaegu ainuliselt terroristide hävitamisele – mis on kahtlemata hea eesmärk, kuid islami ekstremismi levikut see kindlasti tulemuslikult peatada ei aita.
LKA salamissiooniks peaks selles vallas olema mõõdukat islamit propageerivate üksikisikute, rühmade, sotsiaalsete süsteemide ja meediaväljundite leidmine ja toetamine, rakendades paljuski samasuguseid võtteid, mida me kasutasime külma sõja ajal. Toonase võitluse käigus toetasime paljusid rühmitusi, mis võitlesid ühise eesmärgi nimel: kommunismi takistamine. Samas me ei oodanud neilt meie konstitutsiooni või ameerikaliku elulaadi omaksvõtmist. Ka praegused püüdlused peaksid keskenduma kõigile neile erinevatele rühmitustele, kelle eesmärk on radikaalse islami neutraliseerimine. Nimetatud programm ei tohiks jätta muljet, nagu oleks selle taga USA või nagu kattuks see täielikult meie tõekspidamistega. Just seetõttu on LKA selle rakendamiseks ideaalselt sobiv organisatsioo. See on üks ja ainus ideede lahingutander, kus meil on tõeline võimalus islamiohtu vähendada ning sellest tulenevalt suurendada riiklikku julgeolekut ning pikemas perspektiivis ka kaitsta kodumaad.“ (lk 355-356)