Asta Kass – Kloun Korgitsa kodune elu (1979)

Lugusid klounist, kes ei tee suurt vahet töö- ja eraelul, ka kodus ja tänaval tuleb olla eriline, töö on puhkus, puhkus on töö. Muidugi, see teeb argipäeva üsna keeruliseks – aga et Korgits on poissmees, saab ta endale lubada kõiksugu ekstsentrilisust (ja eks kaaskodanikud ka tolereerivad sellist... klouni). Kui raamatule tõsimeelselt läheneda, jääb Korgitsast õige tobe tühikargaja mulje, pigem kuuluks ta Huysmansi dekadentlikku maailma. Kuid eks Kass ongi soovinud luua sellist eripärast nurgakest, mis justkui võiks eksisteerida meie reaalsuse äärealadel – kui seda vaid tähele panna. Maailm pole vaid korrastatud hallus, see tuleb värvilisemaks mõelda. Sest, noh, ei saa vaid rutiinis elada ja seda kummardada. Aga eks see sõltub vaatenurgast.

Raamat pole niivõrd tore kui „Pahupidi puhkus“, sest on abstraktsem ja nõuab enam kaasa mõtlemist – ma ei saa senini aru, kuidas saada herneste istutamisega korrutustabel selgeks või mis lõbu pakub kõigi koduste asjade üleskirjutamine. Aga ega ma polegi raamatu sihtgrupiks ja kui oleksin seda lugenud õigel ajal, küllap oleks siis arvamus teistsugune.