Hando Runnel – Oli kevad, oli suvi (1992)

Seda Runneli kogu võiks nimetada ajaluuleks, nii on mõningaid muulastele või tütarlastele pühendatud tekste tänasel päeval veidi piinlik lugeda. Aga et tegemist on Runneliga, siis tema võib kõiksugu asju öelda, see on ühtaegu rahvalik ja kõrgluule (eks plussiks olegi see, et ega Runnel niisama sisutühjalt ilutse poeesiaga). Alljärgnevad tsiteeringud ei kuulu küll „piinlike“ tekstide hulka, omal moel on need lihtsalt… mõtlema ärgitavad.

VAIDLUS

Kes lollidega vaidleb,

on ise sama loll,

kes tarkadega vaidleb,

on veelgi lollim loll,

seepärast annab alla,

kes kõige vähem loll

ja selle pärast võitjaks

jääb kõige lollim loll.

(lk 47)

KAKSKÜMMEND KOLM MÕTET PÄIKSELISEL PÄEVAL

6

Naise ilu

on järve vesi:

peibutab pehmusega,

jahmatab jahedusega.

7

Naine on see, kellelt saadakse

tasuta troosti ja truudust:

pruut on see, kellest tuntakse

puhuti puudust.

10

Kõik piigad on peened.

Ka need kes on paksud.

(lk 101)