Järjekordne queer-maiguline lugu, justkui äsjaloetud tekst kuuekümnendate rahutustest (ka esmatutvus Milleriga sisaldas geidraamat) - samas oleks sellel tekstil rohkem sarnasusi Kiernani mõrvaballaadiga, kuivõrd jutt on isiklikest deemonitest, mitte ühiskonna lämmatavast survest vms (nojah, muidugi geid on niiehknaa allasurutud grupp jne).
Aga jah, lugu MacReady nimelisest mehest 80ndate Ameerikas, kes võib olla… kurja vaimu või tulnuka poolt seestunud. Ta ise ei tea seda, lihtsalt aegajalt tabavad teda mäluaugud, mille ajal paistab ta osalevat õige kummalistes ja verdtarretavates juhtumites. Aga MacReady pole ainus selline, tundub, et niisugust kurjust on igaühes. Mis veel hullem - et on kaheksakümnendad, siis homoringkondades levib uus tappev haigus, mida hiljem tuntakse nimega AIDS. See pole veel kõik - MacReady on lisaks tegev mustanahaliste põrandaaluses võitlusgrupis valge ülemvõimu vastu. Ühesõnaga, pean ikkagi sõnu sööma, omal moel kergelt poliitiline tekst nagu eelmine antoloogiavääriline lugu. Tegevust siin suurt pole, pigem küsimus nendes painajates, mis peategelast aegajalt allutavad - aga nagu autor nendib, sellised koletised peituvad pea igaühes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar