Surev vanaisa teatab lapselapsele, et selle vanaema oli džinn – ning see Mena nimeline tütarlaps on oma olemuselt vanaemale väga sarnane. Takkajärgi uurides paistab, et vanaisa oli mingil moel saanud džinnilt kolm soovi. Viimane soov oli terve poisslaps ehk Mena isa, misjärel džinn kadus oma teed. Muidugi, teiste inimeste nägemuses oli lugu vähe teisiti – see naine oli kas prostituut või sõjapõgenik.
Täiskasvanuna töötab Mena Singapuri ühes reklaamifirmas. Ta pole nagu teised selle osakonna hiina tüdrukud (pole puhtavereline), mistõttu on ta omamoodi outsider, hall hiireke, kes teeb vaid tööd ja keda lõbutsema ei kutsuta. Aga salaja täidab ta vahel inimeste soove – mis viib ta mõttele, et kas vanaema oleks muutnud midagi võlujõu abil, et nii enda olukorda paremaks teha. Küllap mitte.
Niisugune lühilugu džinni või noore inimese eneseleidmisest. Maailm peab tasakaalus olema – kunagi ei saa olla liialt palju head ega halba. Kõik on tasakaalus.
„Maybe it was for the better. Teach them early that dreams and wishes are things that bring only pain, that nothing comes for free, that for every piece of good fortune, somehow and somewhere the universe will balance itseif out with misfortune.“ (lk 52)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar