Päris vaimukas lugu, mis töötleb Robinson Cruseot tähelendude vaimus. Pearsoni nimeline pisikriminaal kukub õnnetuse tagajärjel varastatud laevaga kuhugi pisiplaneedile või asteroidile, ja nii õnnetult, et laeva purunemise tagajärjel jääb mees halvatuna maapinnale lebama. Pearson jääb surma ootama - miks peakski keegi nii tühist päevavarast päästma või meenutamagi. Kuid siis… näeb ta ühel hetkel põrnikalaadset pisikest olendit, kes mehe suureks üllatseks on võimeline telepaatiliselt suhtlema. Tegemist on kohaliku eluvormi väikse hõimu esindajaga ning surev mees otsustab neid aidata.
Hõim saab Pearsoni laevast provianti endale söögiks, niisamuti hakkab halvatult maas lebav mees õpetama, kuidas ta laevavrakist leitud einevõileiva hallitanud jäänustest hakata kasvatama köögivilju. Oh imet, põrnikad saavad põllumajanduse loomisega hakkama, koguni niimoodi, et lisaks kiiresti kasvavale hõimule saab sööki toota ka hiiglaslikule mehele (keda peetakse jumaluseks). Pearsoni väljaheidetest tehakse vajalikku komposti ja peale mitmeid võitlusi konkureerivate hõimudega on neist põrnikatest saanud planeedi juhtiv jõud. Kuid halvatud mehe elupäevad pole lõputud.
Omal moel kui mõni loomismüüdi ümberkohandamamine - juhul, kui selline mäesuurune olend paneks aluse tsivilisatsioonile. Viis, kuidas põrnikad halvatud mehe keha kasutavad, on päris teravmeelne. Õieti võiks Robinsoni asemel rääkida justkui äraspidisest Gulliverist või koguni Prometheusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar