30 juuli, 2017

Helene Wecker - Majnun (The Djinn Falls in Love, 2017)

Väike reisike Maroko imeilma ehk lugu vaimudest, kes sõgetsevad meeste kallal ning täidavad nende ihasid - mis ei tee teisi inimesi just õnnelikuks. Nendest vabanemiseks kasutatakse eksortiste või sufisid või imaame, kes ühel või teisel viisil vabastavad keha ja meele painajast. Kui nii võtta, siis võiks mõelda selles ühiskonnas seksuaalsele frustratsioonile, mille ventiiliks on siis vaimudest vallatu… mõistuspäratu tegutsemine. Noh, see on väga närune vabandus naistevastase vägivalla puhul.

Igal juhul, loo peategelaseks on džinn, kes on asunud rindejoonel vastaspoolele - tema nimelt on pöördunud islamiusku, võtnud nimeks Zahid ja nüüd tegutseb vaimudest puhastajana. Intriig on siis selles, et seekord on Zahidi vastaseks tegelane (allpool tsitaadis on lühike iseloomustus), kes ongi see “kuninganna” ehk kihutab džinne meeste meeli vallutama ja kes pakub ebasobivaid naudinguid ning kelle pärast siis mehed sõgestuvad. Ühtlasi oli see ärapööranud džinn selle kuninganna armukeseks. Algab duell - Zahid püüab vabastada noormehe hinge, kuninganna aga kõvemini haakuda poisi sisse ja nii edaspidi Zahidi võrgutada ning ühiseid naudinguid kogeda (ohoh, omakorda on siis see selgitus homoseksuaalsete suhete tekkimisele).

Esmapilgul lihtne lugu andis teistkordsel lugemisel vähe mõtlemapanevamaid pudemeid. Oleks autor veel marokolane, oleks igati juurdlemist väärt need allasurutud seksuaalsuse ilmingud, aga kuivõrd autoriks on angloameeriklane (kes muuhulgas kirjutanud romaani “The Golem and The Jinni”), võib mõelda, et ehk ta sooviski lugejat nendele kahtlustuste radadele suunata. Või kui lugeda ühelt netilehelt, saab sellest olendist vähe teistsuguse pildi.

Lalla Aisha, Lady Aisha Qandisha, the famous jinniyah of Morocco, who possesses human men and drives them mad with lust. No one knows how old is she, least of all Aisha herself. Her appearance suggests a beautiful young yinniyah of perhaps two or three hundred years, but her legends go back for millennia. Some believe she’s descended from Astarte, or that she is  Astarte, in a smaller form for a modern age. She’s the closest the jinn of Morocco have to a queen and for over a century Zahid was her consort, her special favorite, until the day he left without a word.” (lk 68)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar