Kui “Hell” andis tausta “Enne nende poomist” romaani ühele tegevusliinile, siis see jutt räägib neljanda romaani “Best Served Cold” kolme juhtumi taustategelastest - kui peategelaste kamp tegi kurja pangas, lõbustusasutuses ja raamatu finaalis. Tegemist on tõepoolest taustategelastega ja pead ei anna (kuivõrd pole romaani käepärast), et nad ka romaanis endas vähegi äratuntavalt läbi vilksatasid - või on tegemist lihtsalt anonüümse halli massiga.
Kohati jääb jutust mulje kui tegemist oleks vähe sulest imetud loomega, nagu see tundus “Skipping Town” puhul. Ehk siis ei saa aru, et see tekst otseselt midagi Esimese Seaduse maailmale juurde lisaks - et tegemist on küünilise ja brutaalse maailmaga, on üheselt selge, et tähtsamate tegelaste kannatuste või märatsemiste taustal saab hukka arvestatav hulk halli massi, on samuti selge. Nii ka nende kolme juhtumi nö kangelaste puhul ei saa kiita nende saatust (mis on ilma romaani peategelaste sekkumiseta üsna õnnetu - hädavaresest pereisa, nii nais- kui meesprostituut), kuigi neil ei lähe kõige hullemalt - nad jäävad siiski ellu (võrdluseks “The Heroes” romaani kõrvaltegelaste peatükid, mis kõik lõppesid ühtmoodi kurvalt).
Ahjaa, lõbustusasutuse puhul vilksatab tekstist läbi Bremer… kes on selle kogumiku teise loo puhul kangelaseks. See vaene mehemürakas, kel on õnnetuseks plikalik hääl… ja kes selle intsidendi tõttu peab minema põhjalastega sõtta (jällegi “The Heroes”).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar