Eks romaan areneb tasa ja targu päris seikluslikuks, muuhulgas päästetakse Barrayari tulevik ning lõksu jääb Miles Vorkosigani süda. Nikluse kaanekujundus maakeelsele väljaandele on taas sootuks erinev originaalist (kosmoseooperlikud kaanekujundus küll ei viita muidu õige maalähedastele teemdadele, millega peategelased üldiselt kokku puutuvad)… samas noh, kas sellise algse pulpkujundusega eestikeelseid lugejaid suurt võrku püüaks (vast nii mõtlesid ka hiina ja jaapani kirjastajad, kes eelistasid kirest nõretavale kujundusele midagi muud).
Milesi on niisiis ametilt Keiserlik Audiitor ning ta saadetakse koos teise audiitoriga uurima Komarri planeedil toimunud hiigelõnnetust päikesepeeglitega, mille tagajärjeks võib olla planeedi terraformimise lõppemine. Kerge probleem on see, et Milesi isa on tuntud kui kui Komarri Lihunik (keda süüdistatakse kohaliku ülestõusu julmas mahasurumises), ning peagi tekib küsimus, et kas see hiigelõnnetus pole korraldatud Komarri separatistide poolt, et vabaneda Barrayari okupatsioonist. Või on tegemist õige jõhkra pulmakingiga keiser Gregori oodatava suursündmuse puhuks - mees plaanib nimelt abielluda komarrlannaga. Segadust tekitab seegi, et Miles satub kokku abielunaisega, kes paneb tal südame arütmiliselt põksuma ning kelle tõttu teeb kangelane mõndagi sellist, mis ei käi just seadustega kokku - kuid keiserlik audiitor vastutab oma tegude eest vaid keisri ees.
“Kui nad tahaksid sind tappa, oleksid sa juba surnud, üritas ta oma paaniliselt hingeldavat keha veenda. Välja arvatud muidugi juhul, kui nad on sadistid, kes sihivadki aeglast ja läbimõeldud kättemaksu… Mida ma neile paha olen teinud? Muidugi peale tavalise solvangu, milleks oli see, et ta on barraiar ja lisaks veel Aral Vorkosigani poeg…” (lk 164)
Ühesõnaga, romaan on segu põnevikust ja suhtedraamast (sest eks saab küllaldaselt informatsiooni ka abielunaise probleemidest), mis on esitatud läbi kahe vahelduva vaatepunkti (ma nüüd küll ei mäleta, kas Bujold on sellist vaatepunktide erinevust kasutanud ka varasemates Milesi romaanides). Eks natuke võiks nuriseda selle üle, et Miles on niivõrd positiivne tegelane, kes kõigis olukordades saab hakkama - olgu vastaseks siis abielunaise üheksaaastane poeg või võimalikud terroristid; Miles lahendab ikka kõik päikseliste tulemustega, tema puhul ei saa oodata Tyrioni-laadset moraali tulevärki ja selle erinevaid varjundeid. Miles Vorkosigan on kangelane ja kõik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar