Järjekordne versioon Peeter Paani mütoloogiast, millega ma pole suurt
tuttav. Et tegu on ikkagi täiskasvanutele mõeldud jutuga (nagu ka Brennani ja
McGuire puhul), siis on tegemist võrdlemisi sünge looga, kus algupärandijärgsed
sündmused on täis tumedust, saladusi ja traagikat.
Nimelt varastab haldjas Tinker Bell haldjatolmu kasutades noori tütarlapsi,
et nende jumaldamise aupaistel enda elujõudu toita. Ja et saaks Peeter Paanile
kätte maksta, kuna see temaga raamatus nii näruselt käitus. Et laste kadumine
on ikkagi kurvastav sündmus, on Tinker Belli ja aastate jooksul kadunud
tütarlaste jälgi taga ajamas naisdetektiiv - kel samuti tütar röövitud. Tal
õnnestubki haldjas leida ja temaga kaubale saada, lubades enda tütre ja ühe
röövitud tütarlapse tagasisaamise võimaluse eest ligipääsu Peeter Paanile. Aga
läheb nii nagu läheb.
Loo kõrged punktid siis tänu sellele üha avanevale vaimuhaige
maailmapildile, see on päris… haige; muidu jääks tekst mulle päris võõraks.
Loodetavasti jääb see antoloogia ainsaks lastekirjanduse interpretatsiooniks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar