Jutt on vähe sarnane Chambersi kosmoseooperiga, ehk siis eri liikidest
eneseteadlikud olendid seiklevad kosmoses ja tooraine nimel allutavad planeete.
Siinse loo tehnikust peategelane kuulub laeva, mis on palgatud ühe
diplomaatilise missiooni läbiviimiseks – ehk nende ülesandeks on aidata üht
ingli välimusega olendist diplomaati, et see saaks sõlmida koostöölepingu nö
metslastega. Et saaks seda planeeti koloniseerida. Aga et need metslased pole
just palju võõrasse näinud, siis on kõrgemalt poolt leitud, et lepingu
sõlmimiseks oleks parem saata planeedi pinnale võimas humanoidikujuline robot
(mecha?).
Kuid kui see robot (keda diplomaatilistel eesmärkidel nimetatakse
„Diplomatic Personal Surrogate“), ei tööta see korralikult päikesetormi tõttu,
mistõttu diplomaadi nõudmisel saadetakse tehnik seda kohapeale juhtima.
Peategelane avastab, et metslastel on kena vanaaegse välimusega linnataristu.
Ja nagu selgub, on neil niisamuti oma koletislik (cthulhulik?) jumalus, mis ei
võta külalisi avasüli vastu.
Et antoloogia teemaks haldjad ja robotid, siis algselt tundus see diplomaat
va haldjas olevat, aga mis liigist teised „tulnukad“ olid, ei julge pead anda:
niiet laeval on ehk niisamuti chamberslik mitmeliigiline koosseis. Lugu algab
kui tõsiulme ja seejärel keerab õnneks kosmoseooperlikumaks – kõik need olendid
ja ollused ja kangelaslikud vägiteod. Igati loetav, aga mitte tingimata just
kohustuslik kirjandus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar