Meelelahutuse tulevikumuusika Jaapani moodi, kus fännidel on võimalik
külastada oma lahkunud iidolite… nö elusaid vahakujusid, mis on täidetud nende
iidolite eri ajuskaneeringutest pärit mäluüleskirjutustega, mistõttu fännina
saaksid sa justkui osa sellest päriselt olnud päevast, kui iidol tegi seda või
teist (ja kuivõrd tegu on elusate programmidega, saad sinagi teha… nendega seda
või teist).
Loo peategelane oli kunagi osaline ühes neidude supergrupis, mille
eksistents lõppes ühe fataalse lavaõnnetuse tõttu, kus loo peategelane ainsana
ellu jäi (ja milletõttu ta pidi tegema mitmeid plastilisi operatsioone).
Peategelase probleem minevikuga on siis selles, et tal jäi pooleli armastusvärk
ühe bändikaaslasega (LGBT, woohoo!) ning nüüd ta käib inkognito selles surnud
staaride meelelahutuskompleksis (õigemini küll nagu hotellis, kus on numbritoad
erinevatele minevikele) oma „elluäratatud“ grupikaaslastelt uurimas, mis värk
neil ikkagi selle suhtega oli… ja miks seda fataalset õnnetust ei saanud
vältida (peamine süü on muidugi ellujäänul endal).
Nagu näha, siis igati sassis
lähitulevik (tegevus toimub 2020. aastate teises pooles), kus inimese
isikuvabadus… pole teatud tingimustes enam päriselt tema oma. Ja no muidugi
kõik need lembeküsimused, mis on nii südantmurdvad jne. Päris hea jutt, seda
eelkõige üpris õõvastava lähitulevikunägemuse tõttu. Wong on päris lööv autor,
nagu selgub mu hinnangutest ta eelmistele lugudele, ei mäletanudki enam, et nii
heasoovlik olen olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar