Noored haldjaneiud otsustavad inimmaailmast endale lapsed saada - no mitte
varastamise läbi adopteerida, vaid ikka rasestudes. Ja eks “noored haldjad” on
relatiivne mõiste, samahästi võivad nad olla tegevad juba kiviajast saati. Igal
juhul, inimestemaailm on esmapilgul igati kole ja jäle - haiseb kui tõhk ning
õhk ja toit on igati toksiline. Aga seks on okei, mehed on kepi nimel kõigeks
valmis, kasvõi vägistamiseks. Kuid see pole peamine - nimelt mõnuained
ruulivad. Ruulivad niimoodi, et haldjaneiud on kanepiuimas süstivad
narkomaanid, nö parajad süstlahoorad.
Et siis selline mõrkjas lugu ideaalsest maailmast pärit olendite
kokkupuutest inimkultuuriga. Haldjaneiud on ise nii lõbusad ja rõõmsad ja
pilves, aga see näib üsna kiire allakäiguteele asumisena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar