Ken Liu - Quality Time (Robots vs. Fairies, 2018)

Päris tore lugu robotitest ja kuidas need sobituvad niisugusesse olukorda, kui tegemist on inimestevahelise sotsiaalse suhtlemisega. Nimelt on ühe Silicon Valley eduka firma töötaja oma meeskonnaga poolsalaja hakanud tegelema projektiga, kus robot võtaks üle värskete lapsevanemate ülesanded väikse lapse hoolitsemisel – selle nimel, et vanemad saaksid pühenduda tööle ja muidu kvaliteetsele ajaveetmisele, ja nii peaksid nad ööpäevas lapsega tegelema kuni tunni (vahel võib ju mängida või raamatut ette lugeda).

Robot on kena segu kaheksajala, elevandi ja orangutani parimatest lapsekasvatusvõtetest. Katserühmas on projekt väga edukas … kuni lapsevanemad avastavad, et nad tegelikult vajavad lapse nuttu ja magama panemist ja söötmist ja muud. Mis siis ikka, projekt pole õnneks täiesti tuulde lastud raha, robotit saab modifitseerida muudeks kodusteks töödeks.

„I beamed with pride. Para was a marvel of engineering. The body-temperature, medical-grade synthskin, and the oscillator thumping at the rhythm of heartbeat were designed to calm newborns. The robot’s eight arms, made of series elastic actuators for safety, and precision manipulators allowed the machine to handle delicate child-care tasks with aplomb: it could change a diaper, feed, powder, massage, tickle, and give a bath using power-delivery curves that provided maximum physical comfort to the baby, all while hämming a pleasant, soft song, folding laundry, and picking up dropped toys with its extra arms.“ (lk 48)

Loo huvitavam hetk on tegelikult kasvatusrobotile eelnevas ajas – sama leiutaja tuli nimelt mõttele, kuidas võiks teha rotisarnase majapidamisroboti, mis siis igasugu kitsamates kohtades käiks hooldamas (näiteks torude ummistusi likvideerimas, eksole). Niisamuti võiks need robotrotid närilisi hävitada ja prügi korjata jms. Tegemist on muidugi müügihitiga … aga mõne aja pärast ilmneb probleem: need robotid on elumajade juures rotid hävitanud ja majadapidamise jäätmed kenasti majast eemale toimetanud … mille tulemuseks on kõiksugu lutikate ja muude putukate paradiisliku kasvulava käimalükkamine. Ja muidugi need majade lähedale kerkinud uued haisvad prügimäed. Ühesõnaga, rotid on vajalikud!

Ehk siis, kui see lapsevanema värk on päris tavapärase tulemusega juhtum (jajah, inimestel on inimesi vaja), siis see loodusliku tasakaalu kõigutamine on hoopis parem leid, mida Liu on kasutanud.