Hea lühike muinaslugu kuningast,
kel oli kolm tütart. Üks ilus, kaks koledat. Ilus rumal, koledad targad.
Kuningale meeldisid targad ning utsitas neid edasi õppima. Seepeale sai rumal
kadedaks ja hakkas samuti rohkem õppima. Nüüd oli ta ilus ja intelligentne.
Mistõttu targad printsessid soovisid samuti saada ilusamaks. Ja neile tehti
iluoperatsioone.
Kuid need nüüd targad ja kaunid
printsessid … nad tahtsid abielluda. Kuningas siis lasi ajalehekuulutuse abil printse
kohale kutsuda. Uus probleem: ilusad printsid on kuradi igavad kaaslased,
targad printsid aga nii jõleda välimusega, et neile ei taha pealegi vaadata.
Printsessid otsustasid ise käised üles keerata ning … ning … printsidest tekkis
põud.
Lugu on kaks lehekülge pikk ja
jutustatud ühe lausena – mitte et see oleks kaunis poeetiline lause, ei, autor
on suhtunud üsna vabalt lause moodustamise võimalustesse. Kuid sellised
lühilood on igati mõnusad maiuspalad minu lugemislaisale maitsele: mõelda vaid,
ainult kahe leheküljega saab terve pika ja dramaatilise romaani kokku võetud.
Väga viis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar