22 november, 2018

Angélica Gorodischer - Trafalgar and Josefina (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2014)


Laisa lugejana ma armastan dialooge. Mida löövamad ja veidramad, seda parem. Gorodischeri tekst meenutab selles mõttes veidi hiljuti loetud Kritzeri lugu, siin antakse samuti dialoogivormis edasi lugu, mida need rääkijad kuulnud ning siis omapoolsete teadmiste ja hoiakutega täiendavad või moondavad jutustust – muidugi, asja teeb segasemaks see, et üks dialoogis osalejatest peab käsiteldava loo kangelast Trafalgarit äärmiselt ebausaldusväärseks, või noh, võltsiks inimeseks. Teine jutustaja (eakas proua Josefina, kes edastab Trafalgarilt kuuldut) on oma hinnangutes leebem, kuigi läbi lillede võiks aimata ka temagi mõneti kriitilist suhtumist sellesse aristokraatlikku rändkaupmehesse.

Trafalgar on nimelt argentiinlasest ärimees, kes müüb ehteid ja kalliskive. Ühel peol satub ta Josefina saatjaks ning jutustab prouale oma hiljutisest reisist kuhugi India külje all asuvasse uude riiki. Nii võttes on Trafalgar omamoodi Marco Polo, jutustades üha fantastilisemast riigikorrast ja eluolust ning millisesse veidrasse afääri ta seal sattus.

Nagu öeldud, lugu on esitatud dialoogivormis, koos osalejate kommentaaridega loo kangelase asjus, mis võivad olla õige kriitilised. Kardetavasti ma ei oska kuidagi kommenteerida loo sügavamat mõtet, igatahes on siin mõnusalt mitteangloameerikalik jutustamismaneer ja üleüldine atmosfäär.

Kuid nagu selgub VanderMeeride teadusliku fantastika ülevaateantoloogia Gorodischeri tutvustusest, on see Trafalgar autori üks meeliskujusid, kes seiklebki oma müügiretkedel … eri planeetidel (niisiis midagi Lemi Tichy kanti?).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar